
.. otsustasin veel proovida. Ilus kollane sai näpuga Aivi Maandi raamatust järge vedades toominga õitsevatest noortest okstest ja lehtedest koos maarjajää-äädika-soolaga. Et saada väike kogus ilusat tõmmist tuli 500g !!!!!!!! oksi hakkida peeneks. Lõhna oli kõva aga keetmise ajal veel kordi tugevam. Mitte, et ma seda lõhna ei salliks... Samas tugev oli ta ikka ka piisavalt, et uimastada :P
Järgmiseks tegin proovi viimaste pudisevate toominga õitega. Just vaid õied !
Taas pidi lõhn lämmatama :D, kuid keemiat toas ei tahtnud lisada. Proovisn äädika -soolaga..ja mittemidagi. Lõng jäi hale :(
Järgnevalt sai valmis tehtud kange tõmmis ka sireli eelmise aasta "viljadest". Ja tulemus ei saanud vaatamata keemia lisamisel mittesugugi parem.
Samal ajal kui podises sauna köögis rabarberilehe tummine tõmmis... värvisin eelmise haleda tooni siidivärviga sinakaks (türkiis)ja kinnitiks KoolAid värvitu pakike.
Ka rabarber koos maarjase ja äädikaga ei tahtnud oma tooni lõngale loovutada. Ebaõnn jällegi.
Viimases hädas panin potti vähese veega kimbu naistepuna, mis joogiks enam ei kõlba, kuid värvimiseks veel ideaalne. Kinnitus taas maarjas-soola-äädikaga ja midagi ju ta värvis ka..
Ühesõnaga ..polnud minu päev :(
Üks hea asi oli siiski asja juures. Sain samal ajal kui potid keesid ära keritud ammu värvitud (veidi koi puretud) suure toki lõnga. Lõngakerad jäid ütlemata lõbusad ja ka kootud proovilapp tõotab huvitavat tulemust. Ilmselt jääb ta ootama sügist, sest suvel kohe kuidagi villane näppu ei taha sattuda ;)
p.s Hästi tänuväärse teadmistega inimese blogile sain jälie Karumammi blogist.
Lõppu veel üks taimne "käsitöö". Kes arvab, mis sellest tuleb ;) ?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar