Täna viimaseid maasikaid ja esimesi vaarikaid aias otsides arenes pisema pojaga järgnev dialoog:
K: emme, kas meie jänkud on juba abiellunud ?
M: ei, sest nad ei saagi abielluda..nad on ju õde ja vend !
K: miks ei saa ????
M: lihtsalt ei saa. sama moodi kui sina ei saa emmega abielluda..me oleme sugulased ja üks pere.
K: aga mis siis juhtub ??
Sellele järgnes pikem selgitus, et seadused ei luba ja see poleks õige ja lõpuks sünniks veel totud järglased jnejne
Laps kuulas suu lahti ja ohkas vaimustunult
K: kust sa emme küll kõike seda tead ?
M: sest ma olen lihtsalt nii tark :D
K: kuidas sa said nii targaks ?
M sest ma sõin palju maasikaid :D
Seda muidugi poeg ei uskunud aga sellegi poolest enam ei pinnind mind ja otsis usinamalt viimaseid marju.
Hetkel on meie jänkupõnnid veel piisavalt lapsed, et võivad niiviisi kaisus magada, korterit jagada ja nautida ühe kapsalehe koos nosimist :D..ilma, et sellest jama sünniks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar