Vahel tekivad head ideed kellegi teise töödest. Vahel on vaja väikest tõuget, et idee "käima lükata" ja "enda asjaks" kujundada. Mõte rändab hetkel viltimisel. Vilditud on ju aastatuhandeid ja seda kellegi ideeks nimetada oleks liiast, kuid siiski.. Ikka kiputakse mäletama viimaseid "autoreid". Mõni ajakiri tagasi ilmus Käsitöös väga hea õpetus mitemeosalisest vilditud ehtelaekast. Õpetajaks oma ala uue põlvkonna proff Liisa Tomasberg. Millegi pärast käsitööga seotud foorumites on see nimi jäänud täiest teenimatu tähelepanuta. Samas on kiidetud järgijaid taevani ja antud lausa tema nimi tööle. Mulle ei meeldi näpuga näidata ja nimesid kah oleks nüüd imelik ülesse lugeda. Lihtsalt tekib tunne, kes vana asja meelde tuletab sel ... Tasuks ju viidata algallikale mitte rõõmuga kogu kiidulaul endale kõlada lasta. Aga see selleks..
Olen paar aastat (ilma suurema avaliku kampaaniata)juba teinud kingiks ühte tüüpi ehtekarpi. Idee ruumiliselt vormi tekitada sai alguse ühest sussiteost Me. -ga. Idee mis minu karbi arengu aina kiiremini jooksma pani oli tema kingitud imeilus digifotokale tehtud kott.
Minu töötlusi lillega karbiks võib näha mu varasematest postitustest päris mitu. Näiteks..
Teine
värvipakk üleeelmisest suvest.
Jõulukingiks tehtud karp.
Seega tänan Me.-d kes kunagi sussitamise käigus oma asjade ja selle idee oma ilusa kingiga mulle idanema pani :)
p.s. Postituse pealkirja inspireeeris Pisihaldja poja lahe nimetus vilditud seebile - karvaseep :D
2 kommentaari:
Väga armas Sinust :) Ma ise neid imeilusaid ehtekarpe oma kotikesega poleks kuidagi seostada osanud :D
Aga jah, õigust räägid- ideed on õhus ja mine sa võta sabast kinni, kes see esimesena mõtles või tegi...
Las need foorumid kihavad pealegi tagantjäreletarkadest, kes ISE teevad, teavad ka ise ja oskavad ka teiste tööd vääriliselt hinnata!
Vahel polegi asi muus, kui kitsas silmaringis ja piiratud vaatevinklis:)
Postita kommentaar