Krapp

Panen kirja eile lõunast täna hommikuni kestnud nõiaköögi tegemised, sest ega hiljem enam ei mäleta ikka ;)

Erinevaid taimedga värvimisi on enne korduvalt tehtud. Loen ikka ja jälle vaimustuse kasvades Liisi blogi. Kahjuks ei õnnestunud minna tema koolitustele, kuid julge hundi rind on rasvane.. tellisin temalt vajaliku kraami endale koju ;) Sellest olen ma aru saanud, et olulist keemiat ma kasutada ei julge ja pealegi asub mu nõiaköök ruumi sees. Mitte küll päris pidevad eluruumid, kuid suviti siiski kasutuses. Seega piirdun soola, äädika ja maarjajääga. Väike unistus on oma nõiaköök ka õue kunagi saada, kuid seni..unistan ja kasutan olemasolevaid võimalusi.
Esimese asjana võtsin ette krapi (ingl k. madder). Üks suurimaid unistus taimedega värvimise juures on kunagi saada kätte õige madarapunane (kohaliku seeliku põhitoon). Krapi sugulus võiks siin juures ju sarnast tulemust anda ?
Esimese asjana lugesin hoolega Liisi õpetusi. Võtsin 1:1 suhtes lõnga ja juuri. Kallasin juures keeva veega le ja hoidsin mõne minuti. Pruunikas-oranzh värvipigmendi kurnasin eraldi nõusse ja hakkasin kuumutama juuri kuumas vees. Kahjuks pole mul termomeetrit, et vee soojust kraadida (järgmine oluline ost). Üritaisn hoida no mittemulisevana hiljem keeduleent. Lõnga oli seni leos maarjajäävees (ei kuumutanud keema). Loomulikult ei suutnud ma mitu tuni lõnga valmimist oodata, kui värv jäi pm kohe külge. Kahjuks tuli ka loputades maha seda palju. Selline siis esimene lõng:



Ülejäänud "leeme", juurtelt ära valatud ornazhikas vedelik ja pool juurikatest panin ämbrisse kuumalt ja sina sissa taas eeltöödeldud lõnga. Kaas peale ja läks nädalaks kasvuhoonese ! Hetkel juba ilus oranži telliskivi tooni ;)

Teisele poolele juurtele panin uue vee ja lisasin juuri. Korralikult kuumutasin(hautasin) seda 2 tundi ja viskasin sisse ühe eriti lahja tooniga varem värvitud lõnga. Mittemingit peitsi ei kasutanud ! Ligunes seal soojas nii kaua kui kaminas süüdatud õunapuud said grillimiskõlbulikeks söeks :P Seega tunnike kindlasti. Ja värv tuli meeletult ilus. Isegi loputusvesi jäi täiesti puhas 2. veega.



Vaimustusest sellest värvist panin samassse nõusse veel väikse(165g) vihi imepehmet valget villast lõnga. Kuna nii hästi värv külge enam ei jäänud kohe, siis peale paaritunnist juurtega koos hoidmist kurnasin juured välja ja panin värvileeme sisse ta ööks siiski seisma. Tulemus on mõnus ja tume, kuid mitte nii intensiivne kui eelmisel Loputusvesi värvus kergelt kollakaks vaid. Seega tõesti punane pigment võtan kinnitmisel kauem aega ja samas ei eraldu ka nii kergelt. Esimesel pildil vasakul on see lõng! p.s. koos on nad eriti ilusa kooskõlaga:)






Loomulikult ei suutnud ma seda väärt leent ikka veel ära visata :D Lasin kuumaks ja lisasin tiba soodat. Käepärast polnud pestud lõnga, mis kuiv ja saaks väiksemaks vihiks kerida. Seega haarasin ühe valge põhjaga mummulise puuvillakanga riba ja peoga eelmisel suvel ise pestud, kuid kraasimata villa. Palju kuumutada ei julgenud, sest kartsin villa vanumist. Tulemus.. põnev roosa ! Lokkide otsad mis pruunikad ka peale pesu olid..need oranžikad.




Teise, kuid suurema peotäie villa panin uuesti leeme sisse. Pool võtsin taas mõne aja pärast välja ja loputasin äädikases vees. Värv veidi teine...heledam ja kollakam (vasakul).


Kolmandale osale lisasin tiba äädikat kohe värvivdelikku, mispeal toimus midagi müstilist. Ilus punane vesi muutus pilguajaga näotuks kollakaks :( Seega sedasi kodukeemiakatseid enam ei tee. Pildil kolmekesi koos, kus viimane see kollakas ja esimene kõige roosam. (välguga pilt)


Igal juhul ind pole kadunud. Järgmisena ilmselt veel natuke madarakatsetusi ja siis košenill. Loodan, et saan hankida mõne suurema nõu enne. Väikse nõu sees on ikka raske ühtlast tooni saada.

(välguga pilt ruumi sees)

Lisan siia lõppu veel ilusaid krapiga värvimisi.. kasvõi enda innustamiseks ;)
Red2white
Tõeliselt kaunis madarapunane.
Mm värvid
Taimedega värvitud Tiibeti vaibad.
Vinged värvid looduselt.
Vaimustavad värvid !