Päkapikul kiired ajad

Pole eriti midagi isetehtut näidata. Käsitöökriis ? Ei ole :P Pidevalt näpud käivad, kuid enamus asju on selgelt sponsorlus päkapikkudele ;) Seega peab hulgaliselt tehtud kraami saladuses hoidma umbes ... ee .. kuu veel ? Midagi ma siiski näidata juba saan. Tegin valmis juba paar kuud vist poolikuna seisnud märkmiku. Ikka selle tikandiga märkmiku stiilis ehk nagu raamatuid tehakse. Kindlasti oli sellel tehnikal oma kõlav ja ilus nimi, kuid mina seda enam ei suuda meenutada. Selline minulikult kollane ta sai:



Kuna hetkel elukorraldus hästi kiire (nagu ilmselt enamikel tööinimestel), siis ongi selline tunne et öösel pole aega ka magada. Õhtul ei tule selles mõtete virr-varris und ja hommikul ei saa silmi lahti :P Ühel sellise rutiinselt väsinud tööpäeva järel sõitsin lapsega koju. Pea mõtetest ja "teha vaja asjadest" paks. Laps ümises kaasa mingit laulu raadiost. (Laul olla nii "proff", et olevat lausa tema end top 3es :P) Ühel hetkel jäi laps vait ja teatas, et Leksu(me kuts) armastab ülekõige ikkagi kahte mänguasja: oma piiksuvat kurki ja siis seda uut nööriga ketast. Vahtisin ilmselt väga juhmi näoga. Laps seletas uuesti. Ja siis ma sain aru, et olen vist ületöötanud ja tõsiselt väsinud. Laps märkab ja räägib ju ometi nii lihtsast selgest ja elulisest asjas, kuid mina polnud sellele isegi mitte mõelnud kunagi. Kõik muud mõtted lendasid plaksti peast ja õhtu oli päästetud :D Väike filosoof jutustas veel toredaid mõtteid õhtu jooksul ja mul ei tulnud sel õhtul tõesti ühtegi mure, töö vms mõtet enam pähegi. Vahel võib ikka nii väike asi loksutada asjad õigesse kohta.