Tagasi levis

Ikka juhtuvad halvad asjad kõige kiiremal ajal. Eelmisel aastal samal ajal oli raske aeg isaga seoses. Sel aastal oli minu kord peret, sõpru ja tuttavaid muretsema panna. Peale terve päeva piinanud "gaasivalu" sai jänes minus võitu ja vabatahtlik sõit haiglasse lõppes öise opiga. Ikka see tuntud üleliigne soolikas, mis paljusid elus piinanud on :S Õnneks saadi enne suuremat plahvatust ta kätte ja mina valudest vabaks. Eks see toibumine ja taastumine võtab aega. Kolm päeva haiglas olid nii palju rasked, et käsitööisu oli täiesti 0. Uskumatu juhus minu puhul :P Täna 4. päeva on vajadus näppe liigutada aga väga kõvasti taas päevakorral, kui..... seda pgna paistes kätt poleks. Kanüülist. Just parem käsi ja piisavalt kange, et peenemat tööd kui lusika suhu tõstmine ei kannata :P Aga lusika tõstmist ka liiga tihti harrastada ei saa, sest seda ei peaks mu paastujärgne kõht vastu.

Pole ammu nii palju ajakirju ja lehi kaanest kaaneni läbi lugenud kui viimased päevad. Mitte, et nüüd kõik ka meeles oleks aga vahelduseks täitsa põnev oli. Täis said ka kaks ristsõna vihikut. Esimene tõsi jäi pooleldi lõpetamata, sest ammu treenimata narkoosijärgne aju ei suutnud neid lõpuni viia. Samas Kumakese tasemel olen endiselt :P Tase !


Reede õhtulpoolikul oli mu pesamuna ühe tähtsa eluetapi lõpetamine ehk lasteaed jäi seljataha. Seetõttu oli kindel siht, stiimul ja meeletu paranemissoov koos arsti mõistva suhtumisega see, mis mind peaaegu otse haiglas sinna ka lasi. Laps õnnelik ja mina ka :), kuigi ega see kerge olnud. Aga tehtu ta sai ja iga päev on kõbusam olla ka.

Sageli on minu asjade nii, et kui vara ma ka ei alustaks plaanitud tööga, ikka läheb lõpus kiireks. Homme peab 3.sünnipäeva üks tore väike neiu. Olen väga rahul, et seekord sai kink lõpetatud nädal enne sünnipäeva. Hetkel jääks see minust ilmselt lõpetamata. Aga selline ta sai ja meenutab mulle väga meelespea lilli. Kunagi saab ehk ka seljas pildi siia lisada.