Juba detsembris sai usinalt kootud Vardamoori peleriini. Mõte oli saada ta valmis veebruari alguseks ehk tädi sünnipäevaks. Tundes ennast... suuremad asjad tuleb varakult alustada, sest kindlasti tuleb mingil hetkel tüdimusest paus, kus töö ei liigu grammigi. Nii ta vähehaaval valmis. Originaalis on kasutusel peenike lõng, kuid minu mõte oli proovida just paksemat. Nii sai lõngaks kunagi ammu soodukaga varutud Novita Aran lõng, mida enam ei toodeta. Suure villa-sisaldusega ja mõnus kududa. Nii sai tädi jahedasse eluruumi ühe tõeliselt sooja õlasoojendaja :)Teised on natuke igavama triibuga Novita 7 velj.Raita lõngast ja said äiale kingituseks.
p.s. sokkidega on meie peres vähemalt imelik lugu. Koo palju sa kood.... ikka neid pole jalga panna kui vaja. Pätu vist tegutseb :P
1 kommentaar:
Oh mis armas punane õlasoojendaja. Said üle kivide-kändude kohale?
Postita kommentaar